Et pakkuda personaalset ja paremat lugemiskogemust ning sobivaid reklaame, kasutame veebilehel nn küpsiseid. Veebilehel navigeerimisega annad nõusoleku oma info kogumiseks. Rohkem infot
Tee Google Chrome'i brauseri jaoks tehtud Õhtulehe rakendus oma arvuti avakuvaks ja võida tahvelarvuti APPLE iPad Pro! Lisa rakendus Ei soovi
.
Uudised Uudised | Eesti uudised Postitused Eesti väikeettevõtja aususe hinnast panid kogu sotsiaalmeedia kihama .

LEISI LAPIKOJA PERENAINE MAKSUKOORMUSEST: 65eurose padja eest pean riigile maksma 35 eurot (85)

.
Maarius Suviste, 5. veebruar 2015, 07:00
.
PISITEGIJA: Saaremaa väikeettevõtja Maire Forsel tegi aasta tagasi uue osaühingu – Leisi Lapikoja. «Tepingud ja aplikatsioonid on minu suur kirg,» ütleb ta. Lapikoda on ka sotsiaalne eksperiment.
PISITEGIJA: Saaremaa väikeettevõtja Maire Forsel tegi aasta tagasi uue osaühingu – Leisi Lapikoja. «Tepingud ja aplikatsioonid on minu suur kirg,» ütleb ta. Lapikoda on ka sotsiaalne eksperiment. (Irina Mägi)
Nädal tagasi tuli Leisi Lapikoja omanik välja väike-ettevõtjast ja maksukoormusest kõneleva raputava kirjutisega, mis hakkas lumepallina veerema. "Tunnen, et olen suutnud tekitada aruka dialoogi rahva ja poliitikute vahel," ütleb ta, mis muutusi see seni kaasa toonud on.
Eelmisel neljapäeval postitas Saaremaa väikeettevõtja Maire Forsel oma Leisi Lapikoja Facebooki-lehel pika ja põhjaliku kirjutise sellest, mis on ühe Eesti väikeettevõtja aususe hind. Ta võttis fookusesse maaelu ja selle toimimise. See on sellise
ettevõtja pilk, kes kala asemel eelistab õnge – et saaks ise kalu püüda. Forsel tegi aasta tagasi uue osaühingu – Leisi Lapikoja, mis asub Saaremaal ja mis pikemas perspektiivis peaks tagama selle, et tal on leib laual ja ta ei pea käsi pikal minema valda toetusi taotlema. Forsel ei karda tööd, ta töötab pigem 80 kui 40 tundi nädalas, et hoida oma kaht osaühingut elus ja olla teistest tööandjatest sõltumatu. Lapikoda on tal muu hulgas sotsiaalne eksperiment – et näha, kuidas toimib üks mikroettevõte maal, kes ei ole saanud asutamiseks ega arenemiseks mitte ühtegi toetust, kuid sellele vaatamata püüab ellu jääda.
Poliitikud ärkasid
"See lugu oli minu sees küpsenud hästi pikka aega. Ma olin aasta otsa jälginud, mis väikeettevõtluses toimub," ütleb käsitööhuviline Forsel, kelle põhitööks on see, et ta on olnud ühe suure Rootsi firma raamatupidamise eest vastutav juba 15 aastat.
"Kui seda lugu kirjutama hakkasin ja neljapäeval postitasin, olin kindel, et sellest võib saada minu lapikoja lehel rekordlaikidega postitus. Ma panin sinna alla, et palun jagage ja olin täitsa kindel, et mu fännid seda ka teevad," ütleb Forsel, kes rääkis oma esimeses postituses peamiselt meil kehtestatud maksudest ja sellest, mis on ausa ettevõtluse hind. Kõik ootused said suurel kiirusel ületatud. Seda, mis kohe neljapäeval toimuma hakkas, ei osanud ta ette näha.
Forsel sai omal nahal tunda, milline jõud on sotsiaalmeedial. Üle 1350 inimese on märkinud selle loo meeldivaks, sellel on ligi 1470 jagamist. Ta sai päevas kümneid kirju ja hulga telefonikõnesid sarnaste muredega väikeettevõtjatelt nii linnast kui ka maalt – nad räägivad kõik sama, kui tohutult raske neil on. Paljud neist kirjeldasid oma kurbi kogemusi ja läbielamisi sealsamas loo all.
Ühtlasi astusid postitustega üles poliitikud, eesotsas peaministriga. Oma mõtted vormistas ka rahandusminister.
Saaremaa väikeettevõtja kirjutas pärast esimest postitust mitu järjelugu samal teemal. Lumepall hakkas veerema ja lõppu ei paista tulevat. Mida ta siis kirjutas? Siin üks näide.
"Aga kas te teate, kui palju ma maksan ühe 65eurose padja eest riigile? See number on ei rohkem ega vähem kui 35 eurot! Kas te kujutate seda ette?" küsib Forsel oma kirjutises.
"Selle 35 euro sees on siis käibemaks umbes 11 eurot + tööjõumaksud (kokku 38% palgale kulunud kogukulust). Arvutamisel arvestasin konkreetse padja peale kulunud tööajaga ja võtsin padja netohinnast enne maha ka materjalikulu. Ülejäänud summa rehkendasin ümber ausalt väljamakstavaks palgaks, arvestamata siinjuures, et on olemas veel kaudsed kulud – näiteks elekter jm, mille maksmiseks peaks ka midagi üle jääma," kirjutab väikeettevõtja.
Forsel räägib, et ta ei tee masstoodangut ning et jõuab ühel tööpäeval enamasti valmis teha ühe või paremal juhul poolteist sellist patja.
Numbritele otsa vaadates hakkab ta aga vahel kahtlema, kas üldse on võimalik sellisest väikesest loomeettevõtlusest ära elada. "Ma pean oluliseks neid pisikesi inimesi, nagu ma ise, kes me siin maal oleme. Ja meid on palju. Kellel on näiteks mesindus, kellel on forellikasvatus, kes peab väikest talu ja müüb kanamune. Neid inimesi peab aitama, sest meil on neid vaja," räägib Forsel Õhtulehele. "Kui tööjõumaksud on niivõrd suured, siis me ei suuda käivet teha. Ei pane ju seda raha kuidagi liikuma."
Süda muretseb
Forsel on sotsiaalmeedia postitustes kirjutanud veel palju mõtlemapanevalt. Mida kirjutised endaga kaasa võivad tuua, millega see kõik lõppeda võib? Ta tõdeb kõigepealt, et lõhe poliitikute ja rahva vahel on äärmiselt suur. "Paljud ütlevad, et ei ole kedagi valida ning ei lähegi valima. Aga samas riik peab toimima. Ilma valimisteta ei saa, me ei saa ju anarhias elada. Teiselt poolt ilmselt kõik, kes on poliitikasse sattunud, algul püüavad, ja siis enam ei jaksa," ütleb Forsel.
Ta tunnistab, et on ammu valutanud südant, et dialoog poliitikute ja rahva vahel on katkenud.
"Me ei saa niimoodi riiki pidada, kui me kogu aeg kakleme. Me peame arukalt riiki pidama ja nägema kõiki inimesi," lausub ta. "Vähemalt praegu tunnen, et olen suutnud tekitada aruka dialoogi rahva ja poliitikute vahel. Praegu ei ole selline olukord, kus rahvas mässaks ja poliitikud vihastaksid vastu või püüaksid end õigustada. See on harukordne olukord, kus on tekkinud diskussioon. Miks harukordne olukord? Olen aastaid kurbusega jälginud, kuidas tavaline Eesti inimene, kes ei ole kunagi Toompeal töötanud, suhtub poliitikutesse. Kuidas ta üldse ei usu, et seal võib olla arukaid inimesi ja inimesi, kes on eetilised," tunnistab Forsel.
Tema sõnul ongi eesmärk algatada diskussioon ning püüda pöörata mõtteviisi, ka poliitikute mõtteviisi: väikeettevõtlus on Eesti riigile vajalik ja palgamaksud peaks ümber vaatama. "Ja siis ei tuleks ehk minusugustel maksta aususe eest sedavõrd kõrget hinda. Palun andke maainimestele see õng, et nad saaksid ise kala püüda!" soovib ta.
Ettevõtja: loosungites pole aatelisust
Väikeettevõtja Maire Forsel ütleb, et valimisloosungid on nii õõnsad. "Loosungid on kõik sellisesse väravasse, et inimene justkui oleks rumal ja valiks ainult omakasu eesmärgil. Loosungites ei ole aatelisust. Ja
aatelisuse puudumine ongi see, mis rahvast solvab. Et mida te enda meelest pakute?! Me tahame samuti kaasa rääkida, tahame, et Eestil läheks hästi – me armastame Eestimaad. Aga teie tulete ja tahate meid ära osta lihtsalt mingite lubadustega, põhjendamata, mida see tegelikult Eestile kaasa toob," räägib parteitu Maire Forsel Õhtulehele.
Pigem sada väikest kui üks suur
Maire Forsel leiab, et kui me tahame, et elu maal säiliks ja inimesed ennast ise ja oma naabreid pisikeste ettevõtetega ülal peaksid, siis tuleb meil toetada neid väikesi, et nad jääksid ellu. "Pigem olgu maal 100 väikest kui üks suur ettevõte – sest on ju teada, mis juhtub ühes vallas, kus ainuke suur tööandja pillid kokku paneb."
Maksud Rootsis ja Eestis
Sotsiaalmaks Rootsis
31,42% neile, kes sündinud aastail 1950–1988
15,49% neile, kes sündinud aastal 1989 ja hiljem
10,21% neile, kes sündinud aastail 1938–1949
Sotsiaalmaks Eestis
33% kõigile
Tulumaks Rootsis
19,5% palgalt 20 000 Rootsi krooni bruto (ligi 2100 eurot).
12% palgalt 9600 Rootsi krooni (ligi 1000 eurot ehk Eesti keskmine palk)
Tulumaks Eestis
20% kõigile
Allikas: Maire Forsel
teemalehed .

Jaga artiklit

.
Õhtulehe uudiskiri
.
.
.

85 kommentaari

H
Hg  /   22:55, 6. veebr 2015
No õhtulehe lugejatele on selline artikkel ilmselgelt üle jõu käiv teema.
.
.
.
A
Ameeriklastele on vaja juu palka maksta  /   07:13, 6. veebr 2015
Orjake eestlased orjake
.
.
.
P
polegi üllatus  /   07:35, 5. veebr 2015
Eesti väike maksukoormus on tõeline müüt,mis võimalik üheainsa aruka analüüsiga tõestada
.
.
.
S
sass  /   10:50, 5. veebr 2015
Proua ei vingu vaid tõstatas väga olulise probleemi, mis puudutab tuhandeid mikro- ja väikeettevõtjaid. Suur tänu talle selle eest. Ja veel, kvaliteetseid ja kalleid tooteid ei tehta odavast materjalist, kui odavat ja kehva tahad, osta Hiinas toodetud trükitud mustriga padi, mitte tepingutega kunstiteos. Kunst ongi kallis ja seda ostavad need, kes kunsti väärtustavad. Kunsti ei pea ostma inimene, kes sellest aru ei saa. Ega kunst ole leivapäts, milleta elatud ei saa, aga kunst annab kodule lisaväärtuse ja seal elavatele inimestele positiivseid emotsioone, mis elu rikastavad, seepärast ostavad inimesed ka 70€ ja kallemaid patju ja muid tooteid.
.
.
.
.
.
/
.
.
.

Päevatoimetaja

.
Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

.

Õhtuleht Mobiilis

.
.
×

Saada meile vihje

Õhtuleht ootab oma lugejatelt vihjeid ja pilte huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Vihje või pildi saatja võib soovi korral jääda anonüümseks.
Lae foto
.
.
.